Bg. 18.55

Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat ning Tema täieõiguslikke ekspansioone pole võimalik mõista mõttespekulatsioonide läbi. Samuti pole see võimalik mittepühendunute jaoks. Kui inimene omab soovi mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust, peab ta puhta pühendunu juhendamise all hakkama praktiseerima puhast pühendunud teenimist. Vastasel juhul ei avane tõde Jumala Kõrgeimast Isiksusest inimesele kunagi. Nagu „Bhagavad-gītās" (7.25) kinnitatakse: nāhaṁ prakāśaḥ sarvasya. „Kõigekõrgem Jumal ei ilmuta End igaühele." Keegi ei saa Jumalat mõista akadeemilise erudeerituse või mõttespekulatsioonide läbi. Ainult see, kes tõepoolest praktiseerib Kṛṣṇa teadvust ning teenib Teda pühendunult, võib mõista, kes Kṛṣṇa on. Ülikoolikraadid siin ei aita.

Inimene, kes tunneb põhjalikult Kṛṣṇat puudutavat teadust, on vääriline tõusma vaimsesse kuningriiki, Kṛṣṇa elupaika. Brahmaniks saamine ei tähenda oma isikliku identiteedi kaotamist. Selleski olukorras teenib elusolend pühendunult Jumalat ning pühendunud teenimine eeldab Jumala, pühendunu ja pühendunud teenimise meetodi olemasolu. Sellised teadmised ei hävine kunagi, ka mitte pärast vabanemise saavutamist. Vabanemine eeldab materialistlikust elukäsitlusest vabanemist. Vaimses elus säilivad nii erinevused kui ka isiksuslikkus, kuid need kõik asuvad puhtal Kṛṣṇa teadvuse tasandil. Ei tohiks ekslikult arvata, et sõna viśate („siseneb Minusse") toetab monistlikku teooriat elusolendi ühekssaamisest Brahmaniga. Ei, viśate tähendab, et elusolend võib siseneda Kõigekõrgema Jumala elupaika, et isiklikult Temaga suhelda ning Teda teenida. Näiteks ei lenda roheline lind rohelisele puule mitte selleks, et puuga üheks saada, vaid selleks, et nautida puu vilju. Impersonalistid esitavad tihti näite jõe merre voolamisest ja sellega liitumisest. Impersonalistide jaoks võib selline liitumine ehk tõesti õnne allikaks olla, kuid personalist säilitab oma isiksuslikkuse nagu ookeanis elav loom. Tungides ookeani sügavustesse, võime me sealt leida väga paljusid erinevaid elusolendeid. Ookeani pealmise kihiga tutvumisest põhjaliku analüüsi jaoks ei piisa, inimene peab omandama teadmised kõikides ookeani sügavustes elavatest liikidest.

Puhta pühendunud teenimise läbi võib pühendunu mõista Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalseid omadusi ja jumalikku külluslikkust tõeliselt. Nagu kinnitatud üheteistkümnendas peatükis, on sellise mõistmiseni võimalik jõuda üksnes pühendunud teenimise läbi. Sedasama kinnitatakse ka siin. Jumala Kõrgeimat Isiksust on võimalik mõista pühendunud teenimise läbi ning seejärel võib inimene siseneda Tema kuningriiki.

Pärast materialistlikust elukäsitlusest vabanemise ehk brahma-bhūta tasandi saavutamist saab Jumalast kuulamisega alguse pühendunud teenimine. Kui inimene kuuleb Kõigekõrgemast Jumalast, areneb ta koheselt brahma-bhūta tasandilt edasi ning materiaalne saastatus ahnuse ja meeleliste naudingute ihaldamise näol kaob. Kui pühendunu südamest kaovad iha ja erinevad soovid, kiindub ta üha enam Jumala teenimisse ning sellise kiindumuse läbi vabaneb ta materiaalsest saastatusest lõplikult. Sellel elu tasandil suudab ta mõista Kõigekõrgemat Jumalat. Seda kinnitatakse ka „Śrīmad-Bhāgavatamis". Pärast vabanemist bhakti ehk transtsendentaalse teenimise protsess aga jätkub. „Vedānta-sūtras" (4.1.12) kinnitatakse seda sõnadega ā-prāyaṇāt tatrāpi hi dṛṣṭam. See tähendab, et pärast vabanemist pühendunud teenimise protsess jätkub. „Śrīmad-Bhāgavatamis" määratletakse tõelist pühendumuslikku vabanemist kui elusolendi algse identiteedi, tema algolemusliku positsiooni taaskehtestamist. Seda, milline on elusolendi algolemuslik positsioon, on eelnevalt juba selgitatud: iga elusolend on Kõigekõrgema Jumala väike lahutamatu osake. Seepärast on tema algolemuslik positsioon teenida. Teenimine jätkub ka pärast vabanemist. Tegelik vabanemine tähendab vabanemist elu väärkäsitlustest.