Bg. 17.10

Toidu otstarbeks on pikendada eluiga, puhastada mõistust ning anda kehale jõudu. See on toidu ainus otstarve. Minevikus elanud suured autoriteedid valisid välja toidud, mis on parimad tervisele ning mis pikendavad eluiga. Sellisteks toitudeks on piimatooted, suhkur, riis, nisu, puuviljad ja juurviljad. Neid toite armastavad vooruse guṇas olevad inimesed. Mõningaid toite, mis pole väga maitsvad, nagu küpsetatud mais või must siirup, saab teha maitsvaks, segades neid piima või teiste toiduainetega. Siis kuuluvad ka need vooruse guṇa toitude hulka. Kõik need toidud on oma olemuselt puhtad. See on täiesti teistsugune toit kui liha ja alkohol, mis on tegelikult tarbimiseks kõlbmatud. Kaheksandas värsis nimetatud rammusate toitude all ei mõelda toite, kus on kasutatud tapetud loomadelt saadud loomarasva. Loomset rasva sisaldub ka piimas, mis on imelisim kõikidest toitudest. Piim, või, juust ja teised taolised toidud annavad loomseid rasvu kujul, mis ei nõua ühegi süütu olendi tapmist. Loomade tapmine toimub üksnes inimeste brutaalsuse tõttu. Tsiviliseeritud viis vajaliku rasva saamiseks on tarvitada piima ja piimatooteid. Loomade tapmine ei kuulu inimlike kommete hulka. Proteiini võib täiesti piisavalt saada ka hernestest, dālist, täisteranisust jne.

Kire guṇasse kuuluvad toidud, mis on mõrud, liiga soolased, liiga kuumad või punapipraga üle maitsestatud, toovad kaasa kannatusi, sest need vähendavad mao limaskesta, põhjustades sedasi haigusi. Teadmatuse guṇasse kuuluvad peamiselt toidud, mis pole värsked. Igat toitu, mis on valmistatud rohkem kui kolm tundi enne söömist (välja arvatud prasādam, Jumalale pakutud toit), peetakse teadmatuse guṇasse kuuluvaks. Kuna nad on juba riknemas, eritavad nad halba lõhna, mis on küll meeldiv teadmatuse guṇas viibivatele inimestele, kõigile teistele aga eemaletõukav.

Toidu jäänuseid võib süüa ainult siis, kui need on osa toidust, mida pakuti esmalt Kõigekõrgemale Jumalale, või mida esmalt sõi mõni pühak, nagu vaimne õpetaja. Vastasel juhul loetakse toidu jäänuseid pimeduse guṇasse kuuluvaiks ning need põhjustavad nakkusi ja muid haigusi. Pimeduse guṇas viibivatele inimestele tunduvad nad väga isuäratavad, kuid vooruse guṇas olijaile pole nad meeldivad ning nad ei taha neid puudutadagi. Parim toit on Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakutud toidu jäänused. „Bhagavad-gītās" ütleb Kõigekõrgem Jumal, et Ta võtab vastu juurviljadest, jahust ja piimast valmistatud toidud, kui neid Talle pühendumusega pakutakse. Patraṁ puṣpaṁ phalaṁ toyam. Loomulikult võtab Jumala Kõrgeim Isiksus vastu eelkõige armastuse ja pühendumuse, kuid selles värsis selgitatakse ka seda, et prasādami valmistamiseks on kindlad nõuded. Pühakirjade juhenduste kohaselt valmistatud ja Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakutud toitu võib süüa ka siis, kui see valmistati juba pikka aega enne söömist, sest selline toit on transtsendentaalne. Selleks, et teha toit antiseptiliseks, söödavaks ja kõikidele inimestele meeldivaks, tuleb see esmalt Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakkuda.