TEXT 1:

Dhṛtarāṣṭra küsis: Oo, Sañjaya, mida tegid minu pojad ja Pāṇḍu pojad pärast seda, kui nad olid võitlemisplaanidega kogunenud palverännakute paika Kurukṣetrasse?

TEXT 2:

Sañjaya vastas: Oo, kuningas, näinud Pāṇḍu poegade armeed ühtselt üles rivistatuna, läks kuningas Duryodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.

TEXT 3:

Oo, mu õpetaja, vaata seda suurt Pāṇḍu poegade armeed, mille on niivõrd oskuslikult üles rivistanud sinu andekas õpilane, Drupada poeg.

TEXT 4:

Selles armees on palju kangelaslikke vibumehi, kes on võitluskunstis võrdsed nii Bhīmaga kui ka Arjunaga: suuri sõdalasi nagu Yuyudhāna, Virāṭa ja Drupada.

TEXT 5:

Seal on ka sellised suured, kangelaslikud ja võimsad sõdalased nagu Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja ja Śaibya.

TEXT 6:

Seal on võimas Yudhāmanyu, väga tugev Uttamaujā, Subhadrā poeg ja Draupadī pojad. Kõik need sõjamehed on vägevad vankrisõdalased.

TEXT 7:

Lihtsalt informeerimaks sind, oo, parim brāhmaṇate hulgast, luba mul aga rääkida ka erakordselt võimekatest väejuhtidest minu armee eesotsas.

TEXT 8:

Siia kuuluvad sellised isiksused nagu Te ise, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa ja Somadatta poeg Bhūriśravā, kes kõik on lahingutes alati võidukad olnud.

TEXT 9:

Siin on veel palju teisi kangelasi, kes on valmis minu nimel oma elu andma. Kõik nad on sõjateaduses kogenud ning kõik nad on rikkalikult varustatud mitmesuguste relvadega.

TEXT 10:

Meie jõud on mõõtmatu ning me oleme vanaisa Bhīṣma poolt täielikult kaitstud, samas kui Pāṇḍavate jõud, mida kaitseb hoolikalt Bhīma, on piiratud.

TEXT 11:

Nüüd, kui te seisate strateegia kohaselt teile määratud kohtadel, kust te astute ühisesse ründerivisse, peate te kõik toetama vanaisa Bhīṣmat igal võimalikul viisil.

TEXT 12:

Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.

TEXT 13:

Pärast seda kõlasid äkitselt kõik merikarbid, trummid, viled, pasunad ja sarved ning heli, mis nad üheskoos tekitasid, oli kõrvulukustav.

TEXT 14:

Vastaspoolelt puhusid Kṛṣṇa ja Arjuna, kes istusid suures, valgete hobuste poolt veetavas sõjavankris, omakorda oma transtsendentaalseid merikarpe.

TEXT 15:

Jumal Kṛṣṇa puhus Oma merikarpi, mis kandis nime Pāñcajanya; Arjuna puhus oma, mis kandis nime Devadatta ning ablas õgard ja vägilastegude sooritaja Bhīma puhus oma võimsat merikarpi, mis kandis nime Pauṇḍra.

TEXTS 16-18:

Kuningas Yudhiṣṭhira, Kuntī poeg, puhus oma merikarpi Anantavijayat ja Nakula ning Sahadeva puhusid oma merikarpe Sughoṣat ja Maṇipuṣpakat. Võimas ambur Kāśī kuningas, suur sõdalane Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, võitmatu Sātyaki, Drupada, Draupadī pojad ja teised, nagu tugevakäeline Subhadrā poeg, oo, mu kuningas – kõik nad puhusid oma merikarpe.

TEXT 19:

Kõikide nende erinevate merikarpide puhumisest tõusis suur lärm ning levides nii taevas kui maal, purustas see vibratsioon Dhṛtarāṣṭra poegade südamed.

TEXT 20:

Sel ajal võttis Pāṇḍu poeg Arjuna Hanumāni kujutavat lippu kandvas vankris istudes oma vibu ja valmistus sellest nooli laskma. Näinud Dhṛtarāṣṭra poegade ülesrivistatud armeed, oo, mu kuningas, lausus Arjuna Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.

TEXTS 21-22:

Arjuna ütles: Oo, eksimatu, palun juhi mu sõjavanker kahe armee keskele, nii et ma saaksin näha, kes on tulnud siia soovidega lahingusse astuda ning kellega tuleb mul selles suures lahingus heidelda.

TEXT 23:

Luba mul näha neid, kes on tulnud siia võitlema soovides valmistada headmeelt kurjade kavatsustega Dhṛtarāṣṭra pojale.

TEXT 24:

Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.

TEXT 25:

Bhīṣma, Droṇa ja kõigi teiste maailma valitsejate juuresolekul lausus Jumal: Oo, Pārtha, vaata vaid kõik Kurusid, kes on siia kogunenud!

TEXT 26:

Seal võis Arjuna kahe vastaspoole armeede ridades näha oma isasid, vanaisasid, õpetajaid, emapoolseid onusid, vendi, poegi, pojapoegi, sõpru ning samuti oma äiasid ja heasoovijaid.

TEXT 27:

Kui Kuntī poeg Arjuna nägi kõiki neid lähedasemaid ja kaugemaid sõpru ja sugulasi, valdas teda kaastunne ning ta lausus järgmist.

TEXT 28:

Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.

TEXT 29:

Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.

TEXT 30:

Ma ei suuda enam siin seista. Mu pea käib ringi ja ma olen enesevalitsemist kaotamas. Oo, Kṛṣṇa, deemon Keśī tapja! Kõik, mida ma näen, ennustab vaid õnnetust.

TEXT 31:

Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.

TEXTS 32-35:

Oo, Govinda, mis kasu on meile kuningriigist, õnnest või elust endastki, kui kõik need, kelle jaoks me võime seda kõike soovida, on nüüd rivistunud siia lahinguväljale? Oo, Madhusūdana, nüüd, mil õpetajad, isad, pojad, vanaisad, emapoolsed onud, võõrasisad, pojapojad, naiste vennad ja kõik teised sugulased seisavad minu ees ja on valmis loobuma oma elust ja varandusest, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad vastasel juhul tapaksid mind? Oo, kõigi elusolendite alalhoidja, ma pole valmis nendega võitlema, ka mitte kolme maailma, rääkimata siis Maa nimel. Mis rõõmu saab meile pakkuda Dhṛtarāṣṭra poegade tapmine?

TEXT 36:

Me sooritame pattu, tappes need kurjategijad. Seepärast pole õige tegu tappa Dhṛtarāṣṭra poegi ja oma sõpru. Oo, Kṛṣṇa, õnnejumalanna abikaasa, mida me küll selle läbi saavutaksime ning kuidas võiksime me omaenese sugulaste tapmise läbi õnnelikuks saada?

TEXTS 37-38:

Oo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema nende patutegude sooritamisse?

TEXT 39:

Dünastia hävitamisega kaovad ka igavesed suguvõsa traditsioonid ning sel viisil langevad allesjäänud pereliikmed usupõlgusse.

TEXT 40:

Kui usupõlgus saab suguvõsas valdavaks, oo, Kṛṣṇa, muutuvad suguvõsa naised ebapuhtaks ning naissoo allakäigu tulemusena, oo, Vṛṣṇi järeltulija, sünnib soovimatu järelsugu.

TEXT 41:

Soovimatu rahvastiku juurdekasv toob kindlasti kaasa põrguliku elu nii suguvõsale kui ka suguvõsa traditsioonide hävitajaile. Selliste rikutud suguvõsade esiisad langevad samuti, sest toidu ja vee pakkumine neile lakkab täielikult.

TEXT 42:

Suguvõsa traditsioonide hävitajate kuritahtlike tegude läbi, mis lasevad sündida soovimatutel lastel, muutuvad igasugune ühiskonna ülesehitus ja kõik perekondade heaolule suunatud programmid kasutuks.

TEXT 43:

Oo, Kṛṣṇa, inimeste alalhoidja, ma olen õpilasjärgnevusahela kaudu kuulnud, et need, kes hävitavad suguvõsa traditsioonid, lähevad igaveseks põrgusse.

TEXT 44:

Oh kui kummaline see on, et me valmistume sooritama suuri patte! Juhituna soovist nautida kuninglikku õnne, kavatseme me tappa omaenda sugulasi.

TEXT 45:

Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.

TEXT 46:

Sañjaya ütles: Öelnud lahinguväljal need sõnad, heitis Arjuna oma vibu ja nooled kõrvale ning istus murest murtuna sõjavankrile.