New version available here: vedabase.io

Juhenduste nektar

Esimene värss Tasakaalukas inimene, kes suudab ohjeldada oma kõnet, mõistuse poolt esitatavaid nõudeid ning keele, kõhu ja genitaalide soove ega tegutse vihast ajendatult, omab vajalikke omadusi selleks, et võtta vastu õpilasi kõikjal maailmas.
Teine värss Eksisteerib kuus tegevust, millesse takerdumine mõjub hävitavalt pühendunud teenimisele: (1) liigne söömine või liigse vara kogumine; (2) liigsed jõupingutused raskesti saavutatavate ilmalike eesmärkide nimel; (3) asjatu kõnelemine ilmalikel teemadel; (4) pühakirjades antud reeglite järgimine üksnes nende järgimise nimel ja mitte eesmärgiga vaimselt areneda, või pühakirjades antud reeglite eiramine ning sõltumatu ja isiklikest soovidest lähtuv tegutsemine; (5) suhtlemine ilmalike inimestega, kes ei tunne huvi Kṛṣṇa teadvuse vastu; (6) ilmalike saavutuste ihaldamine.
Kolmas värss Eksisteerib kuus printsiipi, mille järgimine soodustab puhta pühendunud teenimise saavutamist: (1) entusiasm, (2) veendumus oma püüdlustes, (3) kannatlikkus, (4) tegutsemine reguleerivate printsiipide [nagu śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – kuulamine, kordamine ja Kṛṣṇa meenutamine] alusel, (5) mittepühendunutega suhtlemisest loobumine ja (6) minevikus elanud ācāryate eeskuju järgimine. Nende kuue printsiibi järgimine kindlustab pühendunule kahtlematult täieliku edu – puhta pühendunud teenimise.
Neljas värss Kingituste andmine, kingituste vastuvõtmine, oma mõistuse saladuste avamine, usalduslike küsimuste esitamine, prasādami vastuvõtmine ja prasādami pakkumine on kahe pühendunu vahelise armastuse kuus tundemärki.
Viies värss Jumal Kṛṣṇa püha nime kordavat pühendunut tuleb mõistuses austada, vaimse pühitsuse [dīkṣā] läbi teinud ja jumalust teeniva pühendunu ees tuleb alandlikult kummardada ning pidevas pühendunud teenimises arengu saavutanud puhast pühendunut, kelle südames puudub vähimgi kalduvus teisi kritiseerida, peab ustavalt teenima ja tunnistama isiksuseks, kellega suhelda.
Kuues värss Puhas pühendunu, kes viibib oma algses positsioonis ning teadvustab Kṛṣṇat, ei samasta end oma kehaga. Sellist pühendunut ei tohi vaadelda materialistlikust seisukohast ega pöörata tähelepanu tema keha madalale päritolule, ebailusale nahavärvusele või asjaolule, et tema keha on vigane, haige või põdur. Tavalisele inimesele võivad sellised puudused puhta pühendunu kehas silma hakata, kuid vaatamata sellistele näilistele puuetele, ei saa mitte miski muuta puhta pühendunu keha ebapuhtaks. Seda võib võrrelda Gangese veega, mis vihmasesooni ajal on vahel täis mulle, vahtu ja muda, kuid mis on sellegipoolest alati puhas. Need, kes on saavutanud sügava vaimse mõistmise, kastavad end Gangesesse, pööramata tähelepanu vee seisukorrale.
Seitsmes värss Kṛṣṇa püha nimi, omadused ja mängud on kõik transtsendentaalselt magusad, justnagu karamellkompvek. Ehkki avidyā [teadmatuse] kollatõvest vaevatud inimese keel ei suuda tunda magusat maitset, on imepärane, et lihtsalt korrates iga päev tähelepanelikult neid magusaid nimesid, tärkab tema keeles loomulik nauding ja aja jooksul hävib tema haigus koos haiguse põhjusega.
Kaheksas värss Kõikide nõuannete tuum seisneb selles, et kogu oma aega – kakskümmend neli tundi ööpäevas – on vaja kasutada Jumala imelise nime, transtsendentaalse kuju, omaduste ja igaveste mängude oskuslikuks ülistamiseks ja meenutamiseks. Just nendesse tegevustesse tuleb rakendada oma keel ja mõistus. See on põhimõte, mida inimesel, kes asub elama Vrajasse [Goloka Vṛndāvana dhāma], tuleb järgida, teenides seal Kṛṣṇat pühendunute juhendamise all. Ta peab järgima eeskuju, mida näitavad Jumala armastatud pühendunud, kes on sügavalt kiindunud Tema pühendunud teenimisse.
Üheksas värss Püha paik, mis kannab nime Mathurā, on vaimselt kõrgem kui Vaikuṇṭha, transtsendentaalne maailm, sest Jumal ilmus selles paigas. Mathurā-purīst kõrgem on Vṛndāvana, transtsendentaalne mets, sest seal toimusid Kṛṣṇa rāsa-līlā mängud. Ja Vṛndāvanast kõrgem on Govardhana mägi, sest Śrī Kṛṣṇa tõstis seda Oma jumaliku käega ning see oli Tema erinevate armumängude toimumispaigaks. Ning kõigist neist kõrgem on ületamatu Rādhā-kuṇḍa, sest see on üle ujutatud Gokula valitseja, Śrī Kṛṣṇa jumaliku nektari – premaga. Milline arukas inimene ei sooviks siis teenida seda jumalikku Rādhā-kuṇḍat, mis asetseb Govardhana mäe jalamil?
Kümnes värss Śāstrates öeldakse, et kõikidest karmīdest osutab Kõigekõrgem Jumal Hari soosingut neile, kes omavad põhjalikke teadmisi elu kõrgematest väärtustest. Paljudest sellistest inimestest, kes on jõudnud põhjalike teadmisteni [jñānīdest], on pühendunud teenimise poole pöördumine võimalik nende jaoks, kes on oma teadmiste jõul ka praktiliselt vabanenud. Selline isiksus asub teistest kõrgemas positsioonis. Temast kõrgemale jääb aga see, kes on tõepoolest saavutanud prema ehk puhta armastuse Kṛṣṇa vastu. Kõikidest edasijõudnud pühendunutest veelgi kõrgemateks peetakse gopīsid, kuna nemad on alati täielikus sõltuvuses Śrī Kṛṣṇast, transtsendentaalsest karjuspoisist, ning kõikidest gopīdest on Kṛṣṇale kõige kallim Śrīmatī Rādhārāṇī. Tema kuṇḍa [järv] on Jumal Kṛṣṇale niisama lõputult kallis kui see Tema poolt enim armastatud gopī. Kes küll loobuks siis võimalusest asuda elama Rādhā-kuṇḍa äärde, et ekstaatilistest pühendumuslikest tunnetest [aprākṛta-bhāvast] vallatud vaimses kehas teenida sügavas armastuses jumalikku paari Śri Śrī Rādhā-Govindat, kes lahutavad meelt Oma aṣṭakālīya-līlāga, Nende igaveste igapäevaste kaheksat liiki mängudega. Need, kes tegelevad pühendunud teenimisega Śrī Rādhā- kuṇḍa kallastel, on tõepoolest kõige õnnelikumad inimesed kogu universumis.
Üheteistkümnes värss Paljudest Kṛṣṇa soosingu leidnud naudingutoojatest ning kõikidest Vrajabhūmi armastusväärsetest neidudest on Kṛṣṇa poolt enim armastatud ja Temale kõige kallim kahtlematult Śrīmatī Rādhārāṇī. Śrīmatī Rādhārāṇī jumalik kuṇḍa, nii nagu seda kirjeldavad suured targad, on Kṛṣṇale aga samavõrd kallis kui Śrīmatī Rādhārāṇī Ise. Pole kahtlust, et isegi suured pühendunud suudavad vaid harvadel juhtudel jõuda Rādhā-kuṇḍani ning seega on tavaliste pühendunute jaoks selle sihi saavutamine veelgi raskem. Kui inimesele langeb osaks võimalus kasvõi ühe korra kasta end selle püha järve vette, tärkab temas täielikult puhas armastus Kṛṣṇa vastu.