Skip to main content

Bg. 8.3

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
akṣaraṁ brahma paramaṁ
svabhāvo ’dhyātmam ucyate
bhūta-bhāvodbhava-karo
visargaḥ karma-saṁjñitaḥ

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; akṣaram — hävitamatu; brahma — Brahman; paramam — transtsendentaalne; svabhāvaḥ — igavene loodus; adhyātmam — „mina"; ucyate — nimetatakse; bhūta-bhāva-udbhava-karaḥ — elusolendite materiaalseid kehasid tootev; visargaḥ — loomine; karma — karmalised tegevused; saṁjñitaḥ — nimetatakse.

Translation

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Hävitamatut ja transtsendentaalset elusolendit nimetatakse Brahmaniks ning tema igavest olemust nimetatakse adhyātmaks ehk „minaks". Elusolendite materiaalsete kehade arengule suunatud tegevusi nimetatakse karmaks ehk resultaatidele suunatud tegevusteks.

Purport

Brahman on hävitamatu ja igavene ning tema algne olemus ei muutu kunagi. Kuid Brahmanist kõrgemal asetseb Parabrahman. Brahman viitab elusolendile, Parabrahman aga Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Elusolendi algolemuslik positsioon on erinev positsioonist, mille ta võtab materiaalses maailmas. Materiaalse teadvuse tasandil püüab elusolend valitseda mateeriat, kuid vaimse teadvuse tasandil, Kṛṣṇa teadvuses, on tema positsiooniks teenida Kõrgeimat. Kui elusolend viibib materiaalses teadvuses, on ta sunnitud materiaalses maailmas erinevaid kehasid omandama. Seda nimetatakse karmaks ehk materiaalse teadvuse mõjul loodud mitmekesisuseks.

Vedalikus kirjanduses nimetatakse elusolendit jīvātmāks ja Brahmaniks, kuid mitte kunagi Parabrahmaniks. Elusolend (jīvātmā) omandab erinevaid positsioone – vahel liitub ta pimeda materiaalse loodusega ja samastab end mateeriaga, vahel aga samastab ta end kõrgema, vaimse loodusega. Seepärast nimetatakse teda Kõigekõrgema Jumala marginaalseks energiaks. Vastavalt enese samastamisele kas materiaalse või vaimse loodusega omandab ta kas materiaalse või vaimse keha. Materiaalses looduses võib ta omandada ükskõik millise vormi 8,4 miljoni erineva liigi hulgast, kuid vaimses looduses on tal ainult üks keha. Materiaalses looduses on ta vastavalt oma karmale vahel inimene, vahel pooljumal, loom, lind jne. Jõudmaks materiaalse maailma taevalikele planeetidele, et nautida sealseid võimalusi, sooritab ta vahel ohverdusi (yajñasid). Ent kui tema heategude määr on ammendunud, pöördub ta taas inimesena tagasi Maale. Seda protsessi nimetatakse karmaks.

„Chāndogya Upaniṣadis" kirjeldatakse vedalikke ohverdusi. Ohvrialtaril sooritatakse viit laadi ohverdusi, viide erinevasse tulle. Viis erinevat tuld sümboliseerivad taevalikke planeete, pilvi, maad, meest ja naist; viis erinevat ohverdust on usk, Kuul olev nautija, vihm, vili ja seemnevedelik.

Ohverdusprotsessis sooritab elusolend kindlaid ohverdusi teatud taevalikele planeetidele jõudmiseks ning lõpptulemusena ta ka jõuab sinna. Kui ohverduste abil teenitud hea karma on ammendunud, laskub elusolend vihmana Maale, omandab seejärel vilja kuju, ning kui mees seda vilja sööb, muutub see seemnevedelikuks, mis viljastab naise. Seeläbi omandab elusolend taas inimkeha, et sooritada ohverdusi ja korrata sama tsüklit. Sel moel ringleb elusolend materiaalses maailmas lakkamatult. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene aga väldib selliseid ohverdusi, praktiseerides otseselt Kṛṣṇa teadvust ning valmistades end sel viisil ette Jumala juurde tagasi pöördumiseks.

„Bhagavad-gītā" impersonalistidest kommenteerijad oletavad ilma igasuguse põhjenduseta, et materiaalses maailmas omandab Brahman jīva kuju, ning selle väite tõestamiseks viitavad nad „Gītā" viieteistkümnenda peatüki seitsmendale värsile. Kuid ka selles värsis räägib Jumal elusolendist kui „Minu igavesest osakesest". Elusolend, Jumala väike osake, võib langeda materiaalsesse maailma, kuid Kõigekõrgem Jumal (Acyuta) ei lange kunagi. Seepärast pole ka vastuvõetav oletus, nagu omandaks Kõigekõrgem Brahman jīva kuju. On oluline meeles pidada, et vedakirjanduses eristatakse Brahmanit (elusolendit) Parabrahmanist (Kõigekõrgemast Jumalast).