New version available here: vedabase.io

Bg 7.7

mattaḥ parataraṁ nānyat
kiñcid asti dhanañjaya
mayi sarvam idaṁ protaṁ
sūtre maṇi-gaṇā iva
Synonyms: 
mattaḥ — Minust väljaspool; para-taram — kõrgem; na — ei; anyat kiñcit — midagi muud; asti — eksisteerib; dhanañjaya — oo, rikkuste vallutaja; mayi — Minus; sarvam — kõik eksisteeriv; idam — mida me näeme; protam — on lükitud; sūtre — niidile; maṇi-gaṇāḥ — pärlid; iva — nagu.
Tõlge: 
Oo, rikkuste vallutaja, ei ole tõde, mis oleks Minust kõrgem. Kõik eksisteeriv toetub Minule nagu nöörile lükitud pärlid.
Selgitus: 

TÕLGE

SELGITUS

Paljud inimesed vaidlevad selle üle, kas Kõrgeim Absoluutne Tõde on personaalne või impersonaalne. „Bhagavad-gītā" kinnituste kohaselt on Absoluutne Tõde Jumala Isiksus Śrī Kṛṣṇa, ning seda toonitatakse igal sammul. Selles värsis rõhutatakse eriti selgelt, et Absoluutne Tõde on isiksus. Ka „Brahma-saṁhitās" kinnitatakse, et Kõrgeim Absoluutne Tõde on Jumala Isiksus: īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ sac-cid-ānanda-vigrahaḥ. See tähendab, et Kõrgeim Absoluutne Tõde, Jumala Isiksus, on Jumal Kṛṣṇa, kes on kõige algallikaline Jumal, kõikide naudingute varamu, Govinda, kelle keha on igavene ja täis täielikku õndsust ning kõiki teadmisi. Vedalikud autoriteedid ei jäta vähimatki kahtlust, et Absoluutne Tõde on Kõrgeim Isiksus, kõikide põhjuste põhjus. Impersonalistid vaidlustavad seda aga „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (3.10) kirja pandud värsiga: tato yad uttarataraṁ tad arūpam anāmayam/ ya etad vidur amṛtās te bhavanti athetare duḥkham evāpiyanti. „Materiaalses maailmas peetakse Brahmād, universumi esimest elusolendit, kõrgeimaks pooljumalate, inimeste ja madalamate loomade hulgas. Kuid Brahmāst kõrgemale jääb Transtsendentsus, millel pole materiaalset kuju ning mis on vaba igasugusest materiaalsest saastast. Igaüks, kes Teda tunneb, saab samuti transtsendentaalseks, kuid need, kes Temast teadmisi ei oma, kannatavad materiaalse maailma hädade käes."

Impersonalistid toovad siin esile sõna arūpam. Kuid see arūpam ei tähenda „impersonaalne". See viitab hoopiski eespool toodud „Brahma- saṁhitā" värsis kirjeldatud igavikulisuse, õndsuse ja teadmiste transtsendentaalsele kehastusele. Ka teised „Śvetāśvatara Upaniṣadi" (3.8 – 9) värsid kinnitavad seda järgmiselt:

vedāham etaṁ puruṣaṁ mahāntam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt
tam eva viditvāti mṛtyum eti
nānyaḥ panthā vidyate 'yanāya

yasmāt paraṁ nāparam asti kiñcid
yasmān nāṇīyo no jyāyo 'sti kiñcit
vṛkṣa iva stabdho divi tiṣṭhaty ekas
tenedaṁ pūrṇaṁ puruṣeṇa sarvam

„Ma tunnen Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes on transtsendentaalne kõikide pimedate materialistlike arusaamade suhtes. Ainult see, kes Teda tunneb, võib vabaneda sünni ja surma köidikuist. Vabanemiseks pole teist teed kui need teadmised Kõrgeimast Isiksusest."

„Pole ühtegi tõde, mis oleks kõrgem Kõigekõrgemast Isiksusest, sest Tema on kõigest kõrgemal seisev. Ta on väiksem väikseimast ning suurem suurimast. Ta on kui vaikiv puu ning Ta valgustab transtsendentaalset taevast. Samamoodi nagu puu ajab laiali oma juured, levitab Tema Oma laialdasi energiaid."

Sellest värsist võib järeldada, et Kõrgeim Absoluutne Tõde on Jumala Kõrgeim Isiksus, kes on Oma paljude energiate, nii materiaalsete kui vaimsete, näol kõikeläbiv.