Bg. 3.12
Tekst
dāsyante yajña-bhāvitāḥ
tair dattān apradāyaibhyo
yo bhuṅkte stena eva saḥ
Synonyms
iṣṭān — ihaldatuid; bhogān — eluks hädavajalikke asju; hi — kindlasti; vaḥ — teile; devāḥ — pooljumalad; dāsyante — kingivad; yajña-bhāvitāḥ — rahuldatud ohverduste sooritamise läbi; taiḥ — nende poolt; dattān — antud asju; apradāya — pakkumata; ebhyaḥ — nendele pooljumalatele; yaḥ — see, kes; bhuṅkte — naudib; stenaḥ — varas; eva — kindlasti; saḥ — tema.
Translation
„Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña [ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."
Purport
Pooljumalad on Jumala Kõrgeima Isiksuse, Viṣṇu autoriteetsed esindajad, kes varustavad materiaalset maailma kõige eluks vajalikuga. Seepärast tuleb neid rahuldada ettekirjutatud yajñade sooritamisega. „Vedadest" leiame juhendused mitmetele erinevatele pooljumalatele suunatud yajñade sooritamiseks, kuid lõppkokkuvõttes on kõikide yajñade vastuvõtja Jumala Kõrgeim Isiksus. Pooljumalatele ohverdamist soovitatakse vaid neile, kes ei mõista Jumala Kõrgeima Isiksuse olemust. „Vedades" soovitatud yajñad erinevad üksteisest vastavalt erinevate inimeste materiaalsetele omadustele. Ka erinevused erinevatele pooljumalatele suunatud yajñade vahel lähtuvad samalt aluselt – erinevatest omadustest. Näiteks lihasööjatele soovitatakse kummardada jumalanna Kālīt, materiaalse looduse koletut vormi, kellele tuleks ohverdada loomi. Kuid vooruse guṇas viibijaile soovitatakse Viṣṇu transtsendentaalset kummardamist. Lõppkokkuvõttes on kõikide yajñade ülesandeks aidata elusolendil aste astme järel transtsendentaalsele tasandile tõusta. Tavalisel inimesel tuleb sooritada vähemalt viite yajñat, mida tuntakse pañca-mahā-yajña nime all.
Inimene peaks siiski teadma, et kõigega, mis on inimühiskonnas elamiseks vajalik, varustavad inimesi pooljumalad, kes on Jumala esindajad. Mitte keegi ei suuda midagi ise luua. Selle kinnituseks võib tuua toidu näite. Inimühiskonnas söövad vooruse guṇas viibivad inimesed teravilju, puuvilju, aedvilju, piima, suhkrut jne ning mittetaimetoitlased söövad ka liha, kuid mitte midagi neist ei suuda inimene ise luua. Näiteid võib tuua ka soojuse, valguse, vee jms, mis kõik on samuti eluks hädavajalikud – inimühiskond ei suuda mitte midagi neist ise luua. Ilma Kõigekõrgema Jumalata poleks meil ohtralt päikesevalgust, kuupaistet, vihma, tuult jne, milleta elu oleks võimatu. Meie elu sõltub ilmselgelt Jumala andidest. Isegi meie tööstustoodangu jaoks on vaja paljusid erinevaid tooraineid nagu metalli, väävlit, elavhõbedat, mangaani jne. Selle kõigega varustavad meid Jumala esindajad selleks, et me saaksime neid õieti kasutades tervete ja tugevatena tegeleda eneseteadvustamisega, mis võimaldab meil jõuda elu lõpliku eesmärgini – materiaalse eksistentsi olelusvõitlusest vabanemiseni. Elu sellise eesmärgi saavutamine on võimalik yajñasid sooritades. Kui me aga unustame inimelu eesmärgi ning kasutame kõike Jumala esindajate poolt pakutavat vaid oma meelte rahuldamiseks, siis satume me üha enam materiaalse looduse köidikuisse, mis pole aga loome eesmärgiks. Sedasi muutume me kahtlemata varasteks ning peame materiaalse looduse seaduste kohaselt kandma karistust. Varaste ühiskonnas ei saa kunagi olla õnne, sest sellises ühiskonnas ei ole elul eesmärki. Veendunud materialistidest varastel pole elus lõplikku eesmärki. Kõik nende tegevused on suunatud üksnes enese meelelisele rahuldamisele ning nad ei oma yajñade sooritamise kohta mingeid teadmisi. Jumal Caitanya pani aga aluse lihtsaimale yajñale, nimelt saṅkīrtana-yajñale, mida võib sooritada igaüks, kes võtab omaks Kṛṣṇa teadvuse põhimõtted, ükskõik, millises maailma paigas.