Skip to main content

Bg. 18.51-53

Tekst

buddhyā viśuddhayā yukto
dhṛtyātmānaṁ niyamya ca
śabdādīn viṣayāṁs tyaktvā
rāga-dveṣau vyudasya ca
vivikta-sevī laghv-āśī
yata-vāk-kāya-mānasaḥ
dhyāna-yoga-paro nityaṁ
vairāgyaṁ samupāśritaḥ
ahaṅkāraṁ balaṁ darpaṁ
kāmaṁ krodhaṁ parigraham
vimucya nirmamaḥ śānto
brahma-bhūyāya kalpate

Synonyms

buddhyā — arukuse abil; viśuddhayā — täielikult puhastunud; yuktaḥ — hõivatud; dhṛtyā — sihikindlusega; ātmānam — „mina"; niyamya — reguleerides; ca — samuti; śabda-ādīn — nagu heli; viṣayān — meelte ihaldusobjektid; tyaktvā — loobudes; rāga — kiindumus; dveṣau — ning vastumeelsus; vyudasya — asetades kõrvale; ca — samuti; vivikta-sevī — elades eraldatud paigas; laghu-āśī — süües vähe; yata — olles saavutanud kontrolli; vāk — kõne; kāya — keha; mānasaḥ — ja mõistus; dhyāna-yoga-paraḥ — transsi süvenenud; nityam — kakskümmend neli tundi ööpäevas; vairāgyam — kiindumustest vabanemine; samupāśritaḥ — olles leidnud varjupaiga; ahaṅkāram — vale ego; balam — kunstlik jõud; darpam — võlts uhkus; kāmam — iha; krodham — viha; parigraham — ning materiaalse asjade vastuvõtmine; vimucya — olles vabastatud; nirmamaḥ — omanditundeta; śāntaḥ — rahulik; brahma-bhūyāya — eneseteadvustamise jaoks; kalpate — omab vajalikke omadusi.

Translation

Eneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on alati rahulik.

Purport

Kui inimene on arukuse abil puhastunud, hoiab ta end vooruse guṇas. Sel moel saavutab inimene kontrolli oma mõistuse üle ning püsib alati transis. Ta ei tunne kiindumust meelelisi naudinguid pakkuvate objektide vastu ning on oma tegevustes vaba nii kiindumustest kui ka vihast. Loomulikult eelistab selline loobumuslik inimene elada üksikus eraldatud paigas, ta ei söö rohkem kui hädavajalik ning kontrollib nii oma keha kui ka mõistuse tegevusi. Ta on vaba valest egost, sest ta ei samasta end oma kehaga. Samuti ei võta ta vastu midagi materiaalset ega soovi muuta oma keha tugevaks. Kuna ta on vaba kehalisest elukäsitlusest, ei ole ta asjatult uhke. Ta on rahul kõigega, mis talle Jumala armust osaks langeb, ning ta ei satu meeleliste naudingute puudumisel kunagi raevu. Samuti ei tee ta jõupingutusi meelte ihaldusobjektidega kokkupuutumiseks. Sedasi, olles täielikult vaba valest egost, vabaneb ta kiindumustest kõikide materiaalsete asjade vastu ning saavutab enese kui Brahmani teadvustamise ehk brahma-bhūta tasandi. Kui inimene on vaba materialistlikust elukäsitlusest, saavutab ta rahu, mida ei suuda enam miski häirida. „Bhagavad-gītās" (2.70) öeldakse:

āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaṁ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaṁ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī

„Rahu suudab saavutada vaid see inimene, keda ei häiri soovide lakkamatu vool, mis on sarnane igavesti täidetavasse, kuid alati rahulikku ookeani suubuvate jõgedega, mitte aga tema, kes püüab neid soove rahuldada."