Skip to main content

KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK

Loodus, nautija ja teadvus

TEXTS 1-2:
Arjuna ütles: Oo, mu kallis Kṛṣṇa, ma tahaksin teada saada prakṛtist [loodusest], puruṣast [nautijast], tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast ning samuti teadmistest ning teadmiste objektist. Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Seda keha, oo, Kuntī poeg, nimetatakse tegevusväljaks, ning seda, kes seda keha tunneb, nimetatakse tegevusvälja tundjaks.
TEXT 3:
Oo, Bharata järglane, tea, et ka Mina olen keha tundja, kuid Ma viibin kõikides kehades. Keha ja selle tundja mõistmist nimetatakse teadmisteks. Selline on Minu seisukoht.
TEXT 4:
Nüüd kuula, palun, Minu lühikest kirjeldust sellest tegevusväljast – sellest, milline see on, kuidas see muutub, millest see on sündinud, kes on selle tegevusvälja tundja ning kuidas ta seda tegevusvälja mõjutab.
TEXT 5:
Paljud targad on selgitanud neid teadmisi tegevusväljast ja selle tundjast erinevates vedalikes kirjutistes. Koos põhjuste ja tulemuste vaheliste seoste selgitusega on sellel teemal eriti üksikasjalikult kõneldud „Vedānta-sūtras".
TEXTS 6-7:
Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.
TEXTS 8-12:
Alandlikkus; kõrkusetus; vägivallast hoidumine; sallivus; lihtsus; tõelise vaimse õpetaja poole pöördumine; puhtus; vankumatus; enesekontroll; meelelist naudingut pakkuvatest objektidest loobumine; vale ego puudumine; sünni, surma, vanaduse ja haiguste koleduse tajumine; kiindumuste puudumine; sõltumatus seostest laste, naise, kodu ja muu sellega seonduvaga; mõistuse tasakaalu säilitamine nii meeldivate kui ebameeldivate sündmuste korral; pidev ja puhas Minule pühendumine; püüdlus elada üksildases kohas; irdumine üldisest inimmassist; eneseteadvustamise olulisuse tunnistamine ning Absoluutse Tõe filosoofiline otsimine – selle kõik kuulutan Ma teadmisteks, ning kõik ülejäänu on üksnes teadmatus.
TEXT 13:
Nüüd selgitan Ma sulle seda teadmiste objekti, mida mõistes võid sa maitsta igavikku. Algusetu ja Minule alluv Brahman, vaim, asetseb väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.
TEXT 14:
Kõikjal on Ta käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning kõrvad. Sel moel eksisteerib Ülihing, läbides kõike.
TEXT 15:
Ülihing on kõikide meelte algne läte, ometigi on Ta Ise ilma meelteta. Samuti on Ta vaba kiindumustest, ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja. Ta on kõrgemal materiaalse looduse guṇadest ning samal ajal on Ta kõikide nende guṇade valitseja.
TEXT 16:
Kõrgeim Tõde eksisteerib nii kõikide liikuvate ja liikumatute elusolendite sees kui ka neist väljaspool. Kuna Ta on peenekoeline, pole Teda võimalik materiaalsete meeltega näha või tunda. Ehkki Ta on väga kaugel eemal, on Ta alati kõikide lähedal.
TEXT 17:
Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.
TEXT 18:
Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.
TEXT 19:
Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.
TEXT 20:
Tuleb mõista, et materiaalne loodus ja elusolendid on algusetud. Nende muundumised ja mateeria erinevad avaldumisvormid on sündinud materiaalsest loodusest.
TEXT 21:
Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede tekitaja, samas kui elusolend on erinevate kannatuste ja naudingute põhjustaja selles maailmas.
TEXT 22:
Sedasi elab elusolend materiaalses looduses, nautides looduse kolme guṇat, ning selle põhjuseks on tema kokkupuutumine materiaalse loodusega. Niiviisi kohtab ta elu erinevate liikide seas head ja halba.
TEXT 23:
Ometigi on selles kehas ka teine, transtsendentaalne nautija, kes on Jumal, kõige kõrgeim omanik, ning Ülihingena tuntud valvaja ja lubaja.
TEXT 24:
See, kes mõistab seda filosoofiat materiaalsest loodusest, elusolendist ja looduse guṇade vastastikusest mõjust, saavutab kindlasti vabanemise. Ükskõik, milline on tema praegune positsioon, ei pea ta enam uuesti sündima.
TEXT 25:
Mõned tajuvad Ülihinge oma südames meditatsiooni läbi, teised teadmisi arendades, kolmandad töötades, ihaldamata maitsta oma töö vilju.
TEXT 26:
On ka neid, kes hakkavad teenima Kõrgeimat Isiksust, olles kuulnud Temast teistelt, ehkki nad ise ei oma põhjalikke vaimseid teadmisi. Kuna neil on kalduvus kuulata teadmisi autoriteetsetest allikatest, ületavad nemadki sünni ja surma tee.
TEXT 27:
Oo, Bhāratate juht, tea, et kõik, mida sa näed eksisteerivat, olgu see siis liikuv või liikumatu, on üksnes tegevusvälja ja tegevusvälja tundja vaheline ühend.
TEXT 28:
Tõeliselt näeb see, kes näeb, et Ülihing saadab individuaalset hinge alati kõikides kehades, ning kes mõistab, et ei hävivas kehas viibivat hinge ega Ülihinge pole kunagi võimalik hävitada.
TEXT 29:
See, kes näeb, et Ülihing viibib ühtemoodi igas elusolendis, ei lase end mõistusel eksitada. Seepärast saavutab selline inimene transtsendentaalse sihtkoha.
TEXT 30:
Tõeliselt näeb see, kes näeb, et kõikide tegevuste sooritaja on materiaalse looduse poolt loodud keha, ning et isiksus ise ei tee tegelikult midagi.
TEXT 31:
Kui arukas inimene ei erista elusolendeid enam nende materiaalsete kehade alusel ja näeb, kuidas need olendid on levinud kõikjale, jõuab ta Brahmani kontseptsioonini.
TEXT 32:
Need, kes omavad nägemust igavikulisusest, näevad, et hävimatu hing on transtsendentaalne, igavene ning materiaalse looduse guṇadest kõrgemal seisev. Oo, Arjuna, hoolimata kokkupuutest materiaalse kehaga, ei tee hing tegelikult midagi ega satu ka ahelaisse.
TEXT 33:
Kuna taevas on olemuselt peenekoeline, ei segune see mitte millegagi, ehkki on kõikeläbiv. Samamoodi ei pea Brahmani nägemuse saavutanud hing end kunagi oma kehaks, ehkki ta on selle asustaja.
TEXT 34:
Oo, Bharata poeg, samamoodi nagu Päike valgustab üksinda kogu universumit, valgustab kehas asetsev elusolend kogu keha teadvusega.
TEXT 35:
Need, kes näevad teadmistest valgustatud silmadega erinevust keha ja keha tundja vahel ning kes mõistavad samuti materiaalse looduse köidikuist vabanemise protsessi, saavutavad kõrgeima eesmärgi.